Mõõtmine siseruumis
Siseruumis mõõtmine annab kõige otsesema vastuse sellele, milline on tegelik radoonitase kasutatavas hoones. Just see mõõtmine näitab, kas ruumiõhus esineb kõrgem radoonisisaldus ning kas on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.
Kõige soodsam ja usaldusväärsem meetod?
Kõige enam kasutatakse siseruumis mõõtmiseks nii Eestis kui ka mujal maailmas just pikaajalist passiivset meetodi ehk mõõtmist väikeste plastdetektoritega. See on meetod, mis ühendab endas soodsaima hinna ja usaldusväärsuse. Mõõtmine peab kestma vähemalt kaks kuud ja jääma talvisele ajale. Lühiajalised mõõtmised elektroonilise radoonimonitoriga on vajalikud peale pikaajalise mõõtmise teostamist ainult kõrge radooni tasemega ruumides, et tuvastada radoonitaseme kõikumine ajas, näiteks erinevate ventilatsiooni reziimide korral.
Oluline info
Siseruumis mõõtmine annab reaalse pildi olemasoleva hoone olukorrast. Erinevalt pinnase uuringust näitab see otseselt, milline on radoonitase ruumiõhus, kus inimesed viibivad. Vähemalt 2 kuud kestev mõõtmine kütteperioodil vastab Eestis kehtestatud nõuetele!
Millal oleks vaja siseruumis mõõtmist teha?
Siseruumis mõõtmine on mõistlik alati siis, kui on vaja teada tegelikku olukorda konkreetses hoones või ruumis.
Kodu ostmisel või kasutamisel
Mõõtmine aitab hinnata, kas eluruumides võib esineda kõrgem radoonitase ning kas oleks vaja täiendavaid lahendusi või uuringuid.
Pärast renoveerimist
Suuremad ehitus- või ventilatsioonimuudatused võivad mõjutada õhuvahetust ja seeläbi ka radoonitaset siseruumides.
Tööruumide mõõtmise kohustus
Kõigil riskipiirkonnas tegutsevatel tööandjatel, kelle tööruumid asuvad keldri- või esimesel korrusel, on kohustus hinnata radooniriski ja korraldada mõõtmine vastavalt kehtivatele nõuetele.
Kahtluse korral
Kui ruumid asuvad maapinnaga kontaktis või piirkonnas on kõrgem radoonirisk, tasub mõõtmist kindlasti kaaluda.
Millistes ruumides on see eriti oluline?
Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu ruumidele, mis puutuvad vahetult kokku maapinnaga või kus õhuvahetus võib olla piiratud.
Keldrid ja soklikorrused
Need ruumid on maapinnale kõige lähemal ning seetõttu sageli suurema radooniriskiga.
Esimese korruse ruumid
Ka esimese korruse ruumid võivad olla mõjutatud, eriti kui hoone konstruktsioonides on pragusid või läbiviike.
Vähese õhuvahetusega ruumid
Kui ventilatsioon ei toimi hästi, võib radoonitase ruumis kergemini tõusta.
Pikaajaliseks viibimiseks kasutatavad ruumid
Mida rohkem aega inimesed ruumis veedavad, seda olulisem on teada, milline on sealne radoonitase.
Mida mõõtmistulemus aitab otsustada?
Mõõtmise põhjal saab hinnata, kas ruumides on radooni tase alla või üle viitetaseme, mis on määratud Eestis kehtivate õigusaktide poolt. Ning saab otsustada, kas on põhjust kaaluda edasisi samme.
Kas olukord vajab sekkumist
Tulemus aitab otsustada, kas olemasolev olukord on vastuvõetav või tuleks rakendada radoonitaset vähendavaid lahendusi.
Kas vaja on lisauuringuid
Vajadusel võib mõõtmine näidata, et tuleks täpsemalt uurida ka pinnase, ventilatsiooni või ehituskonstruktsioonide mõju.
Milline lahendus võiks sobida
Tulemuse põhjal saab hinnata, kas abi võiks olla ventilatsiooni parandamisest, tihendamisest või muudest tehnilistest meetmetest.
Kas mõõtmist tuleks korrata
Mõnes olukorras on kasulik teha kordusmõõtmine, et hinnata muutuste mõju või saada pikema perioodi kohta täpsem ülevaade.
Kokkuvõte
Kui eesmärk on teada, milline on tegelik radoonitase olemasolevas hoones, siis on siseruumis mõõtmine kõige olulisem ja otsesem meetod.
See aitab teha teadlikke otsuseid nii kodu, töökoha kui ka võimalike ennetus- ja parandustegevuste kohta.